Keeleõppijast keeleõpetaja

posted in: Málaga | 0

Keeleõpetaja jaoks tähendab õppijakesksus  vajadust sügavuti mõista, kuidas keelt õpitakse. Isiklik keeleõppimise kogemus, arusaam õpimotivatsiooni mitmetahulisusest  ja tahe end pidevalt edasi arendada teeb keeleõpetajast nõudliku, kuid kogenud ja tasakaaluka teenäitaja oma õpilastele.

Rääkigem kõigepealt motivatsioonist.  Enamus keeleõppijatest on rahul, kui nad omandavad  ladusa  suhtluskeele  reisimiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Teised õpivad keeleeksami sooritamiseks edasijõudnud tasemel kas ülikooli õpingute tarvis või siis lihtsalt prestiiži pärast. Kolmandad soovivad minna süvitsi asja ilu pärast. On selge, et keelekorrektsus ja sõnavara suurus ei ole määravad ühtedele, kuid on üliolulised teistele. Keeleõppe strateegia valitaksegi alati vastavalt selle, millist keeletaset soovitakse saavutada. Kui eesmärk ja strateegia omavahel sobivad, ei ole motivatsiooniga kunagi probleeme.

Rääkigem ka  keeleõppe emotsionaalsest küljest. On suur vahe, kas keeleõppija piirdub põhiteadmiste ja minimaalse sõnavaraga või on tema  eesmärgiks meisterlik keelekasutus. Esimesel puhul piisab vaid mõnest kuust, et tuttavas olukorras enam-vähem toime tulla. Teisel puhul tuleb arvestada pikki aastaid kestva järjepideva tööga. Edukamad on enamasti need, kellel jätkub südikust oma eesmärgile pikaks ajaks kindlaks jääda ja mitte heituda tagasilöökidest või näilisest paigalseisust õppimisele  vaatamata.

Sorav kõne tähendab korraga mitut asja: laia sõnavara, veatut hääldust ja intonatsiooni, korrektset keelekasutust ning mõtestatud tekstiloomet. Algajale keelekasutajale on seda kõike teadagi liiga palju. Siin aitab järjepidev harjutamine, mida keeleõppija teeb omal vabal tahtel. Jätkata tasub ka siis, kui selline tegevus  tundub üksluine ja tüütu, sest vaid nii omandatakse uusi oskusi, mis jäävad püsima ja muutuvad ühel päeval automaatseks.

Harjutamine võtab aega, aga keelekursused jäävad tihti liiga lühikeseks. Ka koolis toimub keeleõpe üsna lünklikult.  Seetõttu saavutavad alati paremaid tulemusi need, kes on omandanud tugeva põhja. Just sellised keeleõppijad oskavad keelt iseseisvalt edasi õppida ja on leidlikud keele kasutamisel erinevates suhtlussituatsioonides väljaspool formaalset keeleõpet.